(lugu sahtlist Pudemed)
Talvekooljate
kriipiv ulg on tuhmumas.
Veel mustendab lund.
Kevade pehme hingus
äratab pea unelmad.
Kirjamärkide
rangest tihnikust valju
tõde kes otsib,
hoopis ilma võib jääda
tasasest linnulaulust.
Värske kastepiisk
vana tiigi veepeeglist
mahutab enam.
Mälestuisse mähkunud
on tiigi mõranend pind.
Mis sest et paju
kirsiõisi ei kanna
või urbasid kirss –
ikkagi on mõlemad
Kevade armsad lapsed.
Shintō jõul on karm.
Sest kaheksa miljonit
tervisenapsi
võivad panna proovile
ka tugevaima usu.
Taevas on raagus.
Sääl tolkneb vaid narmendav,
vettinud räbal.
Kõhus tunnen ent selgelt –
kevade kaarik on teel!
Kuidas meeldis?