Pudemed

Siia sahtlisse on kogunenud üsna kaootilisi fragmente ja pildikesi igapäevaelust, sekka pisut eklektilisi uitmõtteid ning muusuguseid pudemeid.

Põhimõtte hind

(lugu sahtlist Pudemed)Mulle on ikka meeldinud mõelda endast kui üsna põhimõttekindlast inimesest. Kui ma midagi kord nõuks olen võtnud, siis püüan sellele iga hinna eest kindlaks jääda. Inimene ei saa ju ometi kõigi ilmatuulte järgi lehvida nagu mõni nöörile kuivama riputatud körtsik. Teine veidrus on mul veel – mulle meeldib hommikuti jooksmas käia. Või mis […]

Põhimõtte hind loe edasi »

Aeg iseendale

(lugu sahtlist Pudemed)Olin oma jalutuskäigul jõudnud sinna, kus kergliiklustee heidab ahistava asfaltkatte kõrvale ning muutub kergendatult ohates okaste ja lehepuruga kaetud pehmeks jalgrajaks. Võimsad männid, mis kahel pool teed taevast toetasid, mühasid tervituslaulu ja ma tundsin, kuidas hingamine iseenesest rahulikumaks ja sügavamaks muutus. Jah, sellised vaiksed jalutuskäigud, selline ainult iseendale pühendatud aeg on hindamatu. Väga

Aeg iseendale loe edasi »

Kõige jaburam minut

(lugu sahtlist Pudemed)Jõulureede. Mandariinilõhnalises toidupoes on rahvast keskmisest enam, nagu pühade-eelsel päeval ikka. Seisan rahulikult kassasabas ja vaatan hajameelselt, kuidas minu ees kõrguv ligi kolmemeetrine mees asju lindile laob. Olen mõtteisse süvenenud ning ümbrust suuremat ei märka. Siiski näen, et kaks last, teismelised poiss ja tüdruk, laovad teises lindi otsas pika mehe asju kottidesse. Mees

Kõige jaburam minut loe edasi »

Õhtuti muutun ma hiigelsuureks

(lugu sahtlist Pudemed)Õhtuti muutun ma hiigelsuureks. Ma kerkin nagu sooja pliidi kõrvale unustatud pärmitaigen. Olen kollases emailkausis puhta rätiku all ja paisun, paisun, paisun. Muutun üha kohevamaks, voolan üle kausiäärte alla, kasvan, kuni kõik kohad on mind täis. Ulatun üle pilvede, täidan orud, ummistan vulkaanid, pressin vee ookeanidest ja jätan kalad totralt suud maigutama. Poen

Õhtuti muutun ma hiigelsuureks loe edasi »

Selgus

(lugu sahtlist Pudemed)Igavik ulatub lõpmatult kaugele minevikku. Nii kaugele, et see on lausa hoomamatu. Igavik ulatub lõpmatult kaugele tulevikku. Nii kaugele, et seda on pea võimatu aduda. Praegune hetk – jah, just SEE hetk – on täiuslikult võrdsel kaugusel igaviku mõlemast otsast.Lõpuks ometi leidsin oma eksistentsi mõtte. Olen igaviku absoluutne kese. (Kyōto, oktoober 2024)

Selgus loe edasi »

error: Autoriõigusega kaitstud sisu! Teksti kasutamise soovi korral võtke palun ühendust kontaktilehel toodud e-posti aadressil.
Scroll to Top