Tegelikult on selle pentsiku arhitektuurilise lahenduse põhjus üsna lihtne. Nendes veidrates, lõigatud nurkades olid uksed. Ja nende uste taga peitsid ennast pisikesed poekesed. Sest ajal, kui agulimajad ehitati, ei olnud kellelgi mõttes ehitada midagi nii võigast ja monstroosset nagu kaubanduskeskus. Ühe hüpersuper megakoleduse asemel oli agulis terve pinutäis pisikesi armsaid poekesi, nii et piki tänavat jalutades möödusid nii kalapoest, lihapoest, saiapoest, kingsepaärist, juuksurist ja lauanõude laenutusest. Tänav ise oligi kaubanduskeskus. Mida enamat veel tahta? See oli aeg, kui poepidaja tundis iga klienti ning pagariärist läbi astudes ei olnud sugugi kohatu küsida: “Kuule, Malle, ega sa mu naist pole täna näinud?”
Ühe nurga peal oli näiteks leiva-saiapood. Kui teadsid õiget aega, millal leivakombinaadi auto tuli, võisid täitsa värske saia otsa sattuda. Vastasnurgal oli aga hoopis piimapood. Vahel võis sealt ka juustu leida. Või kohupiima.
Kindlasti oli olemas ka kalapood. Enamasti ei olnud sealt peale punaste silmadega räimede suurt midagi võtta, aga kui su kass juhtus jälle jooksus olema, teadsid alati, kust teda otsida. Ja oli kulinaaria, kus müüdi valmis segatud salateid ja muud sellist manti. Oli lihapood, kus liha oli küll ainult poe nimes ning letil poseeris tavaliselt vaid mõni üksik siniseks tõmbunud kana, vahel ka keeduvorstijupp. Sardelle oli pea alati, aga viinereid millegipärast mitte. Kondiitriärist võis leida aleksandrikooke ja kartulikooke (neid rummiga, tead küll) ja vaarakuid. Torte sai ka, kui õigel ajal peale juhtusid. Tihtipeale olid need paksu võikreemiga, biskviidivahe ploomipovidlot täis. Kui vedas, oli mõni pähkel ka peale eksinud.
Aga ega poed ei olnud ainsad, mis ilma nurgata nurkade taga peitusid. Igasugu teenuseid osutati neis väikestes ärides samuti. Oli kingsepp. Ja oli juuksur. Ja siis selline iselaadne käitis nagu kirjutusmasinate parandus. Ma küll ei tea, et meie kandis kellelgi kirjutusmasin oleks olnud, aga kui oleks olnud plaan see soetada, siis oli ju hea teada, et parandustöökoda kohe jalutuskäigu kaugusel.
Veel sai neist tillukestest äridest kätte kõik viimase aja olulisemad uudised, eriti need, mis naabruskonda puudutasid. Selleks ajaks, kui olid tänava ühest otsast teise jõudnud ja kõik poekesed läbi käinud, oli pilt maailmast jälle terviklik ja selge. Ilma igasuguse skrollimiseta. Võiks öelda, et ilma nurgata nurkade taga peitusid peale kohaliku ostumeka veel ka sotsiaalmeedia, stiiligurud, hingeabi, nõustajad ja elustiili-coachid.